Kogu elu mitmekülgne aktiivne inimene. Õnnelik ema, vanaema ja vanavanaema

Kuulun EKRE ridadesse alates 2012. aastast, mil me olime veel osa Läänemaast. Minu elukoht on praegune Lääneranna vald, Lõo küla. Mulle meeldib minu kodukandi rikas, puhas loodus, vaikus ja ettevõtlikud inimesed.

Olen olnud juba 43. aastat kaastegev Kõmsi mälumängus. 30 aastat oli see ka minu kadunud väga haritud metsamehest abikaasa suur kirg ja teene meie kandi kultuurielule. Tänu kohalikele aktivistidele elab see traditsioon kenasti edasi ning mul on au iga kord koostada 1 küsimus.

Olen mitme erialaga inimene: saksa- ja inglise filoloog ning metsandusliku keskharidusega loodusesõber. Olen õnnelik ema ja vanaema: mul on 3 täiskasvanud last, 9 lapselast, 3 lapselapselast. Töötasin pikalt kolmes kohalikus koolis: Lihulas, Virtsus ja Vatlas, kus õpetasin lastele nii saksa- kui inglise keelt, bioloogiat ja käsitööd. Inglise keelt tudeerisid minu käe all ka täiskasvanud. Samuti hoolitsen oma maakodu eest.

Pooldab Lihula ausamba asendussamba püstitamist

Olen sündinud sõja ajal, kui sakslased olid Eesti vallutanud ja sõja seisukord oli väga pingeline. Eesti tollane valitsus viis läbi mobiliseerimise, kus võeti sõtta mehed vanuse järgi. Nii ka minu isa, kuigi tal oli kolm last. Kaks neist päris pisikesed. Vapra mehena läks ta sõjaväljale ahelikus venelastest mahajäetud relvi korjama. Seal tabas teda vene snaipri kuul pähe, mille tagajärjel ta suri kõigest 38-aastaselt. Kiire surm ja 3 last isata. Sakslased austasid teda Raudristi ordeniga, mis andis omakorda meie väikesele perele põhjuse karta kommunistide poolt diskrimineerimist ja ähvardusi meid küüditada. Raske töö ja suure eluraskuse kandmise tõttu lahkus ka minu ema 56-aastaselt. Nii pidime meie, lapsed ise oma elu ja hariduse eest võitlema.

Võidelnud kogu elu, võideldes edasi!

Seisan eelkõige nelja punkti eest meie programmis:

1. Nii nagu eelpool öeldud: pooldan Lihula ausamba asendussamba püstitamist. Austan väga Tiit Madissoni sirgeselgset seismist saksa poolel võidelnute mälestuse eest, mida pole soosinud ei Nõukogude ega ka Eesti Vabariigi valitsus. Tuleks ükskord tunnistada, et need mehed polnud fašistid, vaid Eesti vabariigi valitsuse poolt mobiliseeritud võitlejad!

2. Et Lihulas säiliks gümnaasium! Meie valla alg- ja põhikoolide kõrvale peab jääma vähemasti see üks gümnaasium.

3. Soovin, et Lihula postkontor taasavataks. Praegune olukord Lihula Raamatukogus on töötajate arutu koormamine kahe töö vahel, huvitavate raamatukogu kirjandusürituste ära jäämise hinnaga ja inimeste aja raiskamine järjekordades.

4. Samuti oleks mul ettepanek meditsiinisüsteemi inimestele: ärge saatke inimesi kuudepikkusse eriarsti järjekorda ilma igasuguse uurimise- ja eelravita! Nii lähevad haigused ainult raskemaks ja raskemini ravitavaks.