Olen varsti 60-aastane. Sündinud ja koolides käinud pealinnas, suurema osa elust elanud ja töötanud maapiirkondades. Elupõline hobimuusik. Viiekordne vanaisa. Hetkel vabakutseline tõlkija ning õpetaja Sadala koolis.

Volikogusse kandideerimisel ei pea ma niivõrd oluliseks konkreetsete üksikprobleemide väljatoomist. Esiteks ma ei tunne kõiki valla elu kitsaskohti ning teiseks kerkib lähiaastatel päris kindlasti uusi muresid, millest täna veel keegi ei tea. Pean oluliseks viia volikogusse põhimõttelised seisukohad, mida tuleks rakendada KÕIGI otsustuste käigus.

Volikogu tegevuses peab minu meelest katkematult kehtima printsiip KKK – kool, küla, kogukond

Kool

Kool on peamine, mis tagab meie rahva järgmiste põlvkondade toimetuleku. Tulevikku suunatud mistahes investeeringutel ei ole vähimatki mõtet, kui me ennekõike ei hoolitse tänaste-homsete laste eest, kes nende investeeringute tulemusi kunagi kasutama hakkavad. Ükski otsus haridusasutuste osas ei tohi lähtuda kiire majandusliku tasuvuse kriteeriumist.

Kuitahes väikese kooli sulgemiseks saab olla ainult kaks põhjendust – 1) puuduvad õpilased või 2) puuduvad õpetajad.

Haridusasutuste põhjendatud vajadused peavad olema kompromissitu prioriteet eelarve koostamisel. Kuitahes pingelises eelarveolukorras, kuitahes hädavajalike kärbete puhul olgu kool KÕIGE VIIMANE kokkuhoiukoht! Muidugi hõlmab see ka lasteaedu.

Küla

Eranditult iga otsuse arutamisel ja langetamisel tuleb arvestada küladega. See ei tähenda mingil moel linna ja alevike unarusse jätmist, kuna enamus suuremates keskustes pakutavast on vajalik ka külaelanikele.

Ideaalis peaks iga otsus olema küladele kasulik. Minimaalselt ei tohi ükski otsus olla küladele kahjulik.

Kui me oma vallas laseme küladel känguda, siis ei maksa imestada, et Tallinn laseb maakohtadel känguda. Ääremaastumine algab (või lõpeb) siinsamas.

Kogukond

Ükski otsus ei tohi tulla vallaelanikele ootamatu üllatusena. Iga vähegi määrava tähtsusega plaan või eelnõu tuleb enne otsustamist avalikustada kogukonnale ning volikogus arutamisel arvestada kogukonna tagasisidet. Loomulikult on inimeste soovid ja arvamused väga erinevad, kuid ilma neid arvamusi analüüsimata ei ole võimalik teha kogukonna jaoks objektiivselt parimat otsust. Kohalik võim on kogukonna jaoks, mitte vastupidi.