Minust

Olen 55 aastane, on kolm last ja abikaasa, kaks nooremat käivad Kuusalu keskkoolis ja abikaasa on õpetaja.
Olen käinud koolis Hiiumaal, Tallinnas ja Tartus, olen hariduselt elektriala inimene ja jätkan selle alaga oma ettevõttes projekteerimise ja nõustamisega.. 
EKRE inimetega olen liitunud lihtsal põhjusel: neil on minu jaoks selge eesmärk, mida tahta, kuhu jõuda ja seda nad koos ka teevad. 

Valla tegemistes osalejaks ja kaasvastutajaks kandideerimisel pean oluliseks
lisada erakonna valimislubadustele järgmist:

1. Kuusalu valda registreeeritud lapsele lasteaiakoht jätkuvalt tasuta. Tasuta alushardus. Igale lapsele on vaja võimaldada korralikku sooja toitu, seda sõltumata vanemate majanduslikest võimalusest 
2. Tõstame vallalt eakatele toetusi juubeli korral. Mäletame, märkame neid ja suhtleme eakatega, kel eakaaslasi ja sõpru jääb aastatega vähemaks, tunneme nende elujärje, heaolu ja tekkivate probleemide vastu huvi, aitame kindlasti hea nõuga.
3. Oleme vastu loodust kahjustavatele tuuleparkidele ja kaevandustele. Vald ei vaja Pirita telemasti kõrgusele ulatuvaid riigieelarvest toetust nõudvaid tuugeneid, ei vaja kehva ilma ja -turusituatsiooni tekkimisel riigi poolt omanikule kinni makstavaid päikseparke ning nende võrku toodetud energia kindlale sagedusele stabiliseerimise probleeme.
4. Kõige kaugemad külad on vallale tähtsad. Tagasi hoida Kuusalu valla ääremaade, keskusest kaugemate ja väiksema elenike arvuga külade taandarengut, plaanida hoida kasutuses ja järjepidevas tegevuses kõik valla rahvamajad, et need püsiksid korras ja vältides nende kasutuna seismist ja lagunemist. Tunnustada ja toetada võimaluste piires rahvamajade ja külade aktiivseid inimesi, kellel on energiat korraldada midagi head oma küla lähipiirkonna inimestele- kogukonnale, et neil elanikel on rõõmu kokku saamisest, koos toredast aja veetmisest  ja ühistegevusest. 
5. Valla ametnike teeninduskultuuri põhiosas on alati viisakus ja lugupidamine. Valla poolt pakutavad teenused on nagu visiitkaardiks, mis loob esimese sageli olulise mulje vallast ja siinsest asjaajamiskultuurist. Vallas töötavad inimesed peaksid lähtuma valla poole pöörduja probleemidele lahenduse leidmisele, mitte otsima ettekäändeid, miks vallalt ei saa omavalitsuse kompetentsi piires probleemidele lahendusi leida. Vald võiks olla rohkem avatud vallas tegutsvatele ettevõtele ja suhelda tunda huvi ettevõtete käekäigu vastu. Üldiselt võiks vald luua juurde rohkem kuvandit et on vallas oleva ja toimuva esindaja keskvõimule ja vältima iganenud kuvandit nagu vald oleks riigivõimu hoobade kohalik pikendus kodanikuni.
6.Tõstame matusetoetust. Inflatsioonid ja hinnatõusud on tõusnud, toetustega tuleb elule järgi jõuda. Surm võib saabuda ootamatult enne kirsturaha kokku kogumist aga kõik väärivad korrektset ärasaatmist.
7.Loome puuetega lastele päevahoiusüsteemi. Tööturul olevad aktiivselt töötavatel lapsevanematel peaks olema võimalus kodus oleva puude või mõningase erivajadusega lapse hoiule viimiseks. Olenevalt erinevatest asjaoludest võib abikaasata- elukaaslaseta lapsevanem vajada vaheldust ja puhkust mõnedeks tundideks. Arvan, et seda teenus tuleks kujundada vastavalt reallse elu vajaduste ja võimaluse järgi, täpsemad piird selguvad vastavalt laste ja nende vanemate vajadustest, soovidest ja koostööst tulevikus.  
8. Korrastame ja uuendame mänguväljakuid  Tuleb tagada rajatud mänguväljakute korrashoid, korda tegemata mänguväljakud ei tohi muutuda lastele ohtlikuks. Tähelepanu tuleb pöörata ka ääremaade laste arengule panustamisele. Näiteks võiks igas noorte peredega külas leida koht, kus lapsed saaksid (mitte kiire liiklusega külateel, mis pahatihti kitsas ja kehva nähtavusega) õppida jalgrattaga kõva kattega teel turvaliselt sõitma, võib-olla veel on võimalik vähese vallapoolse kulu ja mõnigase lastega koos tegemisaga muuta palju paremaks ning teha selliseks, mida lapsed-noored kodukandis väärtustavad.
9.Hoiame korras kohalikke teid ja kergliiklusteid. Pinnatud mustkattega teed vajavad parandamist vähemalt kevadel ja sügisel, see moodustab olululise osa valla majandamise transpordi eelarvest, uute mustkatete tegemisega suurendame veelgi tulevikus teede hoolduse kulusid. Kulude suurusest järeldub, et teede arendust tuleb teha hästi läbimõeldud rahastamise plaaniga arvestades, et ka ääremaadel elavaid inimesed tahavad sõita koju halva ilma korral puhta autoga, mille veermik ei ole löökaukudes sõitmisest pidevalt remondis. Valmis ehitatud kergliiklusteede korrashoidu ei tohi unarusse unustada aga uute kergliiklusteedega valla eelarvest ehitamine on väga lihtne lubada aga keeruline selleks piisavat rahastust juurde leida. Näib nagu riigi poolt plaanitud Peterburi maantee kogumisteede projekt on ootele jäänud ja ka teistele riigi projektidele, mis sisaldaksid ka kergliiklusteid ei saa praegu loota. Kergliiklusteede kavandamisel tuleks lähtuda vähemalt kahest eesmärgist.
1.prioriteet -kergliiklejatele turvalisuse tagamine. Vallas on palju kitsaid kehva nähtavusega nn külateid kuhu lapsevanemad ei luba lapsi rattaga sõitma sest ei tunne end ise seal turvaliselt ja loodavad, et ei satu kahe vastasuunas liikuva auto kohtumise kohale kus isegi teoreetiliselt ei mahu kolm liiklejat kõrvuti tee peale. Sellistes piirkondades ilmselt ei olegi vaja ideaalset kergliiklusteed, alguses piisaks tugeva alusega metsa/põlluteest isegi laiemast rajast, kus paraku linnaolude tõuksi, rulluiskude ja rulaga sõitmisest ei tule midagi välja. 
2. tähtsus- kõikidele kergliiklejatele ohutu +mugava liiklemise võimaldamine.
Oluline on et valla elanikel on õiguslik juurdepääs koduni kui kodutee ületab kellegi eramaad. Väga eelistaks servituutide seadmist või IKÕ lahendusi, mis on seotud kinnistu ja kinnisasjaga, Inimeste vahelised kokkulepped enamasti ei kehti peale maa omaniku muutust kui neid uuesti ei sõlmita. Probleemsete tede maa- ala kinnistute loomine ja valla omandisse üle andmine ei ole minu arvates parim lahendus, mida teha ainult siis kui naabrid ei saa kuidagi omavahel tee asus kokkuleppele. 
10.Toetame kultuuri-, spordi- ja noortealgatusi  Tahan toetada kõiki elujõulisi ja inimesi kaasa haaravaid algatusi ja tegevusi aga eelarvega piiratud rahastusega sooviks saada mõningast selgust, millised toetused on elujõulisele tegevusele lisaboonuseks, mis tegevuste toetused ostuvad toetatavale organistsioonile ekstensiaalseks ehk ilma toetuseta ei ole tegevus mingiks ajavahemikuks jätkusuutlik ning kas järgneva hääbumise põhjuseks on 
kas seniste eestvedajate rahalise motivatsiooni puudumine või tegevusega loodav hinnanguline-kultuuriline lisaväärtus kaalub üles vallalt rahalise toetuse kulud. Kvaliteetne kultuur ei pea olema odav. Siia sobiks valla kodanike, kogukonna arvamustega arvestamine. Lühemalt: edaspidi võiks vältida toiduahelate loomist ja hoidmist läbi toetuste jagamise prioriteetide kujundamise väljavalitud ringkonnas. 
11.Parandame tänavavalgustust ja nähtavust pimedal ajal.  Alustamiseks tuleks olemasolev tänavalgustus ja tehtud kulutused kriitiliselt üle vaadata, kus on mõistlik valgusteid ja valgustuse juhtimist, maste uuendada, kus vaja erinevate liiklejate jaoks nähtavust parandada- seda teede- tänavate äärsete kinnistute omanikega koostöös.
12.Arendame Kuusalu ja Kolga koole.  Käesoleval aastal on lõpetamisel Kuusalu koolmaja 21. sajandi remondiring, mis loodetavasti kestab heaperemehelikul ja hoolsal kasutamisel aastakümneid- kui siis vaid on siia õpilasi tulemas, kes maja eluga täidavad. 
Lõpuks jõudsime kõige olulisema juurde lapsed- noored- = tulevik. Üldiselt tegeleme väga palju vormide, sisu jaoks mudelite välja mõtlemise ja hiljem paika vaidlemisega aga mida teha nende vormide ja mudelitega kui ei ole sisu- kui ei tule enam lapsi - kelle jaoks siis koolimajad? Kui ei ole noori kes siia pere loovad- kelle jaoks taristud ja teenused? Siin tuleb panustada tõelisele sisuloomisele ja teha seda erakondade ja valimisliitude üleselt, see ei ole mõne 4 aastase tsükli üritus, seda sisu ei täida tagasiastumisega ega uue valimiskampaaniaga.
13.Arendame puhkealasid ja matkaradu. Kuusalu vald ja selle loodus peab jääma turistidele atratiivseks ja tulema ajaga kaasa. Lahemaa rahvuspargist pärimaalaste 1970 aasta reservaadi tegemine ei ole hea plaan- kui elanikele see ei meeldi, kui lisapiirangud ei ole tehtud kokkuleppes rahvuspargis elevate inimestega ja näivad tasapisi sundivat ettevõtlikumat inimest oma kodust lahkuma selle asmele et nagu kuskil kaugel paika pandud tingimustega kuidagi kohaneda.