Minu  kogu elu alates sünnist (olen sündinud toonases Elva haiglas) on seotud Rõnguga ning nüüdseks ka praeguse Elva ja Elva vallaga. Minu vanemad ehitasid oma maja Rõngu 1960-ndatel aastatel ning elasid elupäevade lõpuni Rõngus. Nii rajasin ka mina oma kodu Rõngu.

Olen abielus ja kolme lapse isa. Haridust alustasin Palupera koolist, sealt edasi Nõo Gümnaasiumis ning edasi siirdusin laskesuusatamist tegema sportlasena Otepääle ning õppima Otepää spordikooli, peale mida suundusin põllumajandusülikooli.

Olen osalenud Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel,  mitte vabal tahtel vaid sunniviisiliselt, ja seepärast olen represseeritu staatuses. Siinkohal on oluline muuhulgas ka vabatahtlike päästjate toetamine igal võimalikul moel. Olen näinud aastaid kõrvalseisjana kui pühendunud ning kompetentsed on meie vabatahtlikud päästjad.

Olen tegutsenud endises Rõngu vallas, praeguses Elva vallas, ettevõtjana ligikaudu 30 aastat ja osalenud varasemalt aastaid Rõngu volikogu töös. Siinkohal seoses päästega, enne uue depoo ehitamist oli päästeauto aastaid meie ettevõtte territooriumil varjuall ning alati valmis hoidma ära suurema kahju.

Oma suurimaks panuseks Rõngu arengusse ja selle lähiümbruse lastele-peredele oli 2009-2011. aastal renoveeritud Rõngu Keskkooli.  Uus renoveeritud kool avati 2011. aastal. Sellest on möödunud juba 10 aastat kuid tänaseni on kool kaasaaegne ning hetkeolukorrale (Covid jne) vastav, samas kui samal ajal renoveerutud asutused vajavad suuri muudatusi, sest on ajale jalgu jäänud.

Renoveerimistööd said lõpetatud tänu minu ja minu lähedaste toetusele ning sihikindlusele. See sai teoks vaatamata mõningate toonaste kohalike poliitikute ja vallaametnike tugevale vastuseisule,seades esile oma poliitilised vaated ja ambitsioonid.

Väga kurb oli tõdeda tollel ajal, et Rõngu lapsed ei vääri uut kooli ja paremaid tingimusi õppimiseks.

Kooli valmimisest on möödas tänaseks üle kümne aasta, kuid Rõngu staadion ja selle ümbrus ei kannata kriitikat. Sportimisvõimaluste arendamiseks tuleb ehitada uus staadion, et noored saaksid ennast teostada, tegeleda spordiga kodu lähedal. Kahjuks kehvad spordirajatised ei ole ainult Rõngu probleem vaid kogu valla probleem tervikuna. Omavalitsuse ääremail pole sporditegemiseks staadioneid koolide juures, mida saaks staadioniks nimetada.

Sellest perioodist on mul säilitatud kogu dokumentatsioon ja oma sõnade tõestuseks olen meeleldi nõus seda ka kõigiga jagama, peale 10 aastat on ehk paras aeg tulevastele põlvedele kirjutada väike kroonika.

Olen lugenud ühe toonase ja ka tänase Elva volikogu liikme valimislubadust seista Rõngu Keskkoolis jätkuva hariduse omandamise eest, mis tundub peale 10 aastat äärmiselt silmakirjalik.

Seisin siis ja seisan jätkuvalt hariduselu arendamise eest väiksemates maakohtades. Säilima peab Rõngus Keskkooli õppeosa ning alles peavad jääma ka Valguta, Aakre lasteaed-algkoolid ja Palupera põhikool.

Lasteaia lapsed peavad saama lisaks hoitusele ja mängulisele ning turvalisele õppele tasuta ja täisväärtusliku toidu, et olla rõõmsad, energilised ning terved, et vanemad saaks täita oma töökohustusi muretsemata pere eelarve pärast.

Minu lapsed on käinud Rõngu lasteaias, seejärel Rõngu Keskkoolis ning liikunud edasi Tartu kõrgkoolidesse. Minul ja minu lastel on ainult positiivsed mälestused sellest lasteaia ning kooli perioodist.

Rõngu Keskkool on arvestatav jõud haridusmaastikul ning hubases maakoolis õppides suudavad inimesed samuti oma eesmärgid tulevikus ellu viia. Jätkuvalt seisan selle eest, et koolis pakutakse nii hommiku kui ka lõunasööki. Sest paljude  perede sissetulekud ja vanemate hõivatus ei kindlusta lastele alati vajalikke toidukordi. Kui kõht on tühi siis on ka õppimistööd võimatu teha.

Õpetaja pojana on haridusse panustamine alati olnud minu prioriteet, sest haridus on inimese kujunemisel üks oluliseim lüli. Näiteks koolikaaslastega oleme aastaid ja võimalustel tekkimisel korrastanud Palupera kooli, kuna see asutus on olnud oluline meie elude kujunemisloos.

Pean väga oluliseks ka  muuseumide ja kultuuriasutuste tegevuse toetamist, sealhulgas kohalikud muuseumid. Kultuuriline tegevus on see, mis aitab inimestel ka keerulistel aegadel natukenegi rõõmu ja vaheldust luua.

Tänasel päeval olen ise keskmine tervisesportlane, siis pean oluliseks kergliiklusteede arendamist Elva vallas ning seda, et ka jalgsi liiklejal oleks ohutu ning et inimestel oleks võimalus valgustatud kõnniteedel teha tervisesporti.

Kindlasti on oluline kultuuriväärtuslike ehitiste, näiteks kirikud, säilitamine. 

Elva vald on suur vald ning juba olemasolevate vahendite restruktureerimisel on võimalik saavutada see, et valla kodanikel oleks hea elada Elva valla igas nurgas nüüd ja praegu, sest nagu pandeemia puhang näitas, elu on habras.