Julgen öelda, et olen õnnelik inimene. Õnnelik olen eelkõige oma pere, kodu, rahvuse ja vabaduse üle ning minu soov kandideerides on teha tööd selle nimel, et iga inimene minu kodukohas oleks teadlik ning omaks võimalusi samuti olla õnnelik ja edukas.
Meie pere on õnnelik, armastust täis maapere oma murede ja rõõmudega, pereliikmetest loomadega vanas talumajas oskame rõõmu tunda sellest, mis meil on. Meil on midagi veel – unistused, eesmärgid ja tegevuskava, ehk midagi sellist mis ei lase väsida!
Saan seda endale lubada, kuna olen eestlane oma kodumaal, omas kodus ning suunanäitajaks on pere väikesed, kellest loodan väga, et nende õnnelik lapsepõlv maal ei jää lapsepõlvemälestuseks suurlinna üürikorteris.
Kõige ilu kõrval on ka mõned murepilved, mis ohustavad Eesti jätkusuutlikkust. Siinkohal toon spontaanselt välja mõned märksõnad, mis iseloomustavad minu silmis meie koduvalda hetkel kogu selle ilus ja valus:
maalilised metsajärved; alkoholism; vaikus ja rahu; ületöötamine; ilus loodus; olematu ühistransport; puhas elukeskkond; kantseliitlik asjaajamine; tasemel noortekeskused; käegalöömine; imelised ja lahked inimesed; nomenklatuuri ringkaitse; aktiivne kultuurielu; elanike pidev kaotamine Tallinnale ja välisriikidele; turvalisus; mahajäetud ja lagunevad endised kodud.
Ilusa elu jätkumiseks tuleb tahes tahtmata mõelda ka homsele ehk jätkusuutlikkusele – koduvald peab olema piisavalt atraktiivne ja võimalusi pakkuma, et sünniks rohkem lapsi ja meile tahetaks elama tulla, mitte siit ära kolida. Imestan vahel siiani, miks see on nii ning järeldan, et senised meetmed ei arvesta rahvaga, kuna rahvaarvu kahanemine meie koduvallas on fakt. Kui suudame rahvaarvu kahanemise tõusuks pöörata, on mõtet ja lootust palju enamateks teenusteks ja võimalusteks nagu ühistransport, terviseteenused, tööturg, ettevõtlusvõimalused ja kultuurielu.
Seetõttu olen arvamusel, et need otsused ja vajadused selgitatakse välja koostöös rahvaga. Valides Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaate, lubame, et rahvakohtumised volikogu liikmete ja rahva vahel muutuvad regulaarseteks ja normaalseks nähtuseks!
Minu eesmärgid, soovides kedagi esindada, ei ole mitte kunagi olnud:
saavutusvajadus;
omakasu;
ebaausad võtted;
abivaja hättajätmine
võim;
töökoht.
Minu eesmärgid kohalikel valimistel, milleks palun valijatelt mandaati:
soovin, et minu lastel oleks, kellega mängida ja areneda;
soovin, et lastel oleks, kus saada kvaliteetset haridust ning selleni turvaliselt pääseda;
et rahvaarv vallas hakkaks kasvama;
üheskoos rahvaga töötada välja lahendused õnnelikuks eluks;
ausat konkurentsi kohalikelt väikeettevõtjatelt (ka iseendale) ja kohaliku eelistamist;
regionaalsete maksuerisuste nimel võitlemine koos oma erakonnaga riigitasandil.
Kui hea valija tunneb, et rahvuskonservatiivsed väärtused on need, millele on rajatud tulevik ning mina sobin teda esindama, tasub valima minnes jätta meelde üks arv – 195, sest see on minu kandidaadinumber. Ahjaa, ühe oma valimislubaduse olen juba peaaegu teoks teinud, mis valla kahanevat rahvaarvu puudutab – oktoobri lõpus sünnib meie perre kolmas laps, seega olen valimisperioodi ajal juba võitnud niikuinii!
