Seal möödus mu õnnelik lapsepõlv, kus minu mängumaaks olid park, karjamaa, mets ja mererand.

Peres armastati üksteist, ei ropendatud ja kunagi ei räägitud kedagi taga. Sealt sain ma ka eluks kaasa suhtumise: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!

Mulle meeldib, kui mulle naeratatakse, siis on mul endal samuti alati naeratus näol. Aga endale liiga teha ma ei lase!

Kui keegi abi palub siis aitan alati, kui vähegi võimalik.

Mul on 2 last, 2 kasulast ja 4 lapselast.

Enne koroonat käisin ujumas ja laulmas.

Olen lõpetanud Õisu Tehnikumi, pagari tehnoloogina, hiljem ka kokakooli. 17-aastaselt asusin tööle Hiiumaa leivatööstusse. Hiiumaalt viis elu edasi Türile ja Paidesse. 28. septembril 36 aastat tagasi tulin ma elama Lihulasse. Siin on minu kodu ka täna. Alustasin tööd Lihula Leivamajas, olin seal ka ametiühingu esimees.

1994. aastast olen tegutsenud eraettevõtjana. Algaastatel kutsus Hilja Rohtla mind oma õpilastele õpetama saiakeste valmistamist. Need lapsed vajasid individuaalset lähenemist.

Tegin seda rõõmuga ja nüüd on neid noori veel suurem rõõm vaadata. Kõik nad on toredad ja tublid inimesed!

Niisugust lähenemist vajaksid mõned noored praegugi.

Koos Merila Reinuga aitasime probleemse taustaga noori. Rein oli ka see, kes mind Rahvaliidu ridadesse kutsus ja sealt edasi EKRE-sse.

Töötasin 3 aastat USA-s vanuri hooldajana ja tean, kui oluline on vanadele inimestele see, et nad saavad olla oma kodus. Tihti on ainus variant vanuritele hooldekodu, aga selle kõrval võiksid olla ka päevakodud - eakad veedaksid seal oma päeva, õhtuks aga naaseksid oma koju - pere ja laste- ning lastelaste juurde.

Toetan ettevõtluse arengut ning puhke- ja matkaradade korrashoidu. Toetan igati tervislikke ettevõtmisi ja -eluviisi! Lihulasse oleks hädasti vaja oma ujulat. Selle puudumisel võiks aga soovijad Märjamaa ujulasse organiseerida.

Me armastame Eestit ja eesti elanikke - lastest vanuriteni!